Autohooldus

Autoteenindustes kasutatakse igapäevaselt kuni paarisadat kemikaali. Paljud neist on tervisele suhteliselt ohutud, kuid osad on väga kahjulikud või toksilised. Enamik probleemidest ei puuduta klienti, vaid pigem autoteeninduste töötajaid, kes puutuvad regulaarselt kokku erinevate kemikaalidega. Nende mõjul võivad tekkida püsivad tervisekahjustused (nt vähk, allergia, kroonilised haigused), leidub ka plahvatus-, tule- ja keskkonnaohtlikke kemikaale.

Kui võimalik, asendatakse ohtlik kemikaal vähem ohtlikuga. Enne kemikaali hankimist tuleb tutvuda ohutuskaardiga, et välja selgitada kasutusele võetava kemikaali omadused. Orgaanilist lahustit sisaldavad värvid saab sageli asendada veebaasilistega. Vähi riski tekitavad ained asendatakse tervisele ohutumatega.

Kemikaalide ohutu käitlemise kindlustamiseks peavad vajaliku väljaõppe saama juhtkonna esindajad, töökeskkonnaspetsialist ja -volinikud ning töötajad. Koolituse põhirõhk tuleb asetada kemikaalide ohutule kasutamisele, ohutuskaardi tundmisele ja oskusele kaardil kirjas olevat teavet praktilises töös kasutada.

Selgitatakse välja kokkusobimatud kemikaalid, ladustatavad kogused, lao sobilikkus ja korrasolek. Arvestatakse pakendite või anumate lekkimise võimalusega. Koostatakse juhendid plahvatusohtlike ja kergeltsüttivate ainete hoidmistingimuste ja jäätmete ladustamise kohta, kontrollitakse tulekustutusvahendite vastavust ja piisavust, paigaldatakse vajalikud ohutusmärgid.

Heakord on ohutu ja efektiivse tootmise lisatingimus, et vähendada töökohtade ja keskkonna saastet ning töötajate ohustatust. Koristamisviis peab olema samuti ohutu (pühkida niiske lapiga, kasutada tolmuimejat). Kõik koristusvahendid tuleb korralikult puhastada ning tekkiv mustus ja praht utiliseerida või koguda vastava märgistusega konteineritesse. Koristusjääkide utiliseerimine toimub samuti nagu kemikaalijäätmete puhul.

Ohtlikumad töölõigud tuleks võimalusel automatiseerida. Vedelate värvide (orgaanilised lahustid) asemel võiks kasutada pulbervärve.

Kohtäratõmme paigaldatakse saasteallikale ja tekkiv saaste suunatakse töötajatest eemale (nt jootmis- ja keevitustööd, värvimine jm). Ruumis peab olema üldventilatsioon vajaliku õhuvahetuse kindlustamiseks. Ohtlikumad töölõigud isoleeritakse (pesuseadmed, asbestitolm) ja neile paigaldatakse raldi äratõmbed.

Hinnatakse isikukaitsevahendite sobivust ja kasutamist töötajate poolt. Vajadusel korraldatakse töötajatele koolitus kaitsevahendite õigeks kasutamiseks ja hoolduseks.

Mõõdetakse töökeskkonna ohutegurite parameetreid, jälgitakse tööviise ja töökorraldusest kinnipidamist.

Määratakse reostuse vähendamisega tegelemise järjekord (õhu-, vee-, pinnasesaaste). Kinnitatakse saaste neutraliseerimise meetodid (nt õlide, lahustite jm laialivalgumine; gaasiballoonide leke vm), saaste kõrvaldamise vahendid ja meetodid, saastatuse jälgimise kord, juhuslik saaste riski ohjamine jm. Koostatakse riskide ohjamise plaan.

Hinnatakse, kas on võimalik jäätmete üldist kogust vähendada. Kehtestatakse kord jäätmete kogumiseks ja sorteerimiseks, selgitatakse välja taaskasutuse ja ümbertöötlemise võimalused.

Koostatakse sisekontrolli plaan ja määratakse vastutavad isikud, kehtestatakse protseduurid töökeskkonna jälgimiseks.

Meil on valminud juhendmaterjal autoteenindustele “Ohtlikud ained autohooldustoodetes”, kust leiab rohkem infot kemikaalide ja nendega kaasnevate ohtude kohta. Materjal on abiks kemikaaliriskide vähendamiseks teie ettevõttes.